Annika

Avanes tore vôimalus Lõuna- Prantsusmaale Reveli linnakesse õppima tulla.
Nagu öeldakse, juhus on pime ja siin ma olen :) Tuleku otsustamiseks olid mõned tunnid aga teinekord tark tormab!
Õppima tulime Haapsalu Kutsehariduskeskuse mööblirestaureerimise eriala õpilase Marjuga. Juba lennujaamas sain aru, et reisi-ja õppimiskaaslane on kena inimene :) Kohe alustuseks valgustasin teda oma meeletust lennuhirmust ja etteruttavalt võin öelda, et vaatamata lendude korduvatele edasilükkumistele tänu lumetormile Tallinnas ja sekeldustele pagasiga, mis saabus meieni alles neljandal päeval , on tagasilend tänu heale lennukaaslasele juba pisut meeldivamate tegevuste hulgas! :) Merci, Marju!
Päev 1 ehk 30.01 jõdsime õhtul pool 9 oma linnakesse Revelisse, Toulousest tunni aja bussisõidu kaugusel. Õnneks oli juba pime kui bussi astusime. Lennusõit oli bussisõiduga võrreldes lapsemäng. Meeletu udu ja käänulised teed tundusid bussijuhile meeltmööda olevat. Kurvis ta igatahes ei pidurdanud vaid surus gaasi järjest uljamalt põhja. Sõbralik soovitus - rentige auto või käige jala! ;)
Jõudes kohta, mida järgmised kuu aega koduks kutsun, ei olnud aega muule mõelda kui unele , sest päev oli pikk ja väsitav. Silmad kinni, head ööd!